SAMEFOLKET • 13 AKTUELLT Finsk-ryska vargar i Sápmi förbryllar forskare Läs texten på svenska här! Suoma-ruošša návddit Sámis, dutkit imaštallet Moatti vahkuin leat golbma návddi báhččojuvvon Norrbottenis. Goittot guoktásis dain lei suoma-ruošša nálli. Eanet ja eanet návddit seammá nális jovdet Sápmái. – Mii eat dieđe manin dat lea nu, dadjá návdedutki Jonas Kindberg. ČÁLLI KRISTER STENLUND GOVVA WIKIMEDIA COMMONS Ii aktage dieđe got návddit Ruoššas leat ollen ruoŧa beali Sápmi guovlluide, muhto suodjalusbivdu lea mearriduvvon. VAZÁŠ VUOVDEČEARRU oaččui gaskkamuttus skábmamánu lobi báhčit návddi maŋŋil go ledje gávdnan máŋga háska. Maŋŋegeažis juovlamánu attii leanastivra nuppádis lobi, dan gearddi Luokta Mávasa čerrui. Ja gaskkamuttus ođđajagimánu oaččui Vazáža čearru fas lobi bivdit návddi. – Mii gávnnaheimmet dili nu bahán ahte lei bággu suodjalanbivdduin. Vejolašvuohta dáid návddiide vájaldit ja ollet skandináva návddiid lusa lei unni, dadjá Anna Danell Savela, leanastivrra meahcceealliáššemeannudeaddji Norrbottenis. Goittot guoktásis dain golbma návddiin maid leat báhčán lei suoma-ruošša nálli – goalmmáda DNA lei ain iskkakeahtes čáledettiin. Dákkár eallit árvvoštallet genetihkalaš deaŧalažžan vai eastá náli gáržut ruoŧa návddiid seagis, muhto sirdit daid iežá sajiide Ruoŧas ii lean vejolaš. Luonddugáhttendoaimmahat lea bissehan dan vejolašvuođa dálveáiggi 2025/2026. – Mii leat árvostállan ahte dárbbaša čielga láhkadoarjaga jus áigu sirdit návddiid hálddašeami ulbmilin. Dán doarjaga ii gávnna dálá bivdolágain, dadjá Hanna Ek, sadjásaš ovttadathoavda Luonddugáhttendoaimmahaga meahcieallihálddašanovttadagas. ÁŠŠI LEA digaštallojuvvon bivdolágaid dárkkisteamis mii juste dal lea jođus. Oasseraporttas árvaluvvojit ođđa mear- rádusat mat čielggadit vejolašvuođaid merket návddiid ja sirdit daid. – Ášši lea dal ráđđehusas mii galgá mearridit got sii jotket oasseraporttain, dadjá Hanna Ek. Leanastivra Norrbottenis lea čavččabealde jagi 2025 dárkkistan vihtta návddi regiovnnas, dain ledje golbma suomaruošša ealli. Ovdáneapmi sulastahttá obba olu dán maid iežát maiddái leat fuomášan dain maŋemus áiggi, earet eará Norggas. – Maŋimus jagiin leat fuomášan čielga lassáneami. Eat leat dan oaidnán guhkes áigái, dadjá Jonas Kindberg, dutkanhoavda Norgga luonddudutkan instituhtas. Dutkit imaštallet ovdáneapmi. – Máhttá leahkit aktavuohta sođiin Ukrainas, lea goit dáhpáhuvvan seammá áiggis. Soaitá nu ahte máŋgasat Ruoššas geat ovdal leat bivdán meahciealliid leat dal ádjánan dahkat iežá. Muhto mii lea sivva dahje váikkuhus in duostta vástidit, dadjá Jonas Kindberg. Jearrat ruošša dutkeustibiid ii lea vejolaš. Go soahti álggii nohke aktavuođat. Visot aktavuođat leat almmolaččat heaittihuvvon. EARELIIGGÁNIT OLLU návddit leat áican nai suoma boazodoalloguovlluin. – Lea ain eahpečielggas jus dat dilá- lašvuohta lea šaddan danin go eatnasat leat golggihan Ruoššas ja joavdan deike, muhto mii leat geahččaleame gávdnat mii lea sivvan dasa. Leat 2018 jagi rájis garrasit bivdán ruošša-gárjel nálli. Dat máhttá váikkuhan got návddit leat leavvan, dadjá Helena Johansson, gii lea sierradutki Luondduriggodatguovddážis. Návdelohku Suomas lea oanehis áiggis lassánan jođánit. Jagis lassánii 46 proseanttain, návddiid lohku lassánii 295 rájis gitta 430 rádjai. Leat álggahan digaštallojuvvon bivddu unnidan dihte logu čuđiin návddiin. Helena Johansson ii oainne čielga oktavuođa lassánan návdelogu Suomas ja ahte návddit livčče golggihan Ruoššas. – Mii eat oainne ahte dát lea ággan návddiid lassáneapmái, muhto ahte ágga lea biebmovallji davvi ja oarji Suomas, ovdamearkkadihte ollu vilgesbiežagottit ja vuovderuoiggut. Lulli Suomas eai gávdno vilgesbiežagottit muhto leat doarvái vuovderuoiggut ja sarvvat nu ahte návddit máhttet eallit doppe nai, dadjá son. Suopmelaš dutkit leat nai árvalan ahte ruošša bivdit sohtet Ukrainas ja danin eai bivdde, ja dat čilgešii manin ruošša návddit jovdet Sápmái. – Mii eat, oainnat, dieđe vel gos návddit boazodoaloguovlluin leat vuolgán. Dainna leat bargame, dadjá Helena Johansson.
RkJQdWJsaXNoZXIy MzE5MDM=